Jou

Järgmine uuendus siin!

See aasta on YFU-l Eestist välja minemas 20-s lend ehk siis mina ja teised yfukad. Selle lennu avas Kertu, kes on nüüd Uus-Meremaal. Vaadake ta blogi kindlasti üle. Üks postitus on juba tal olemas. Chillax eks. Ta blogi peaksite minu blogide nimekirjast leidma. See peaks algama mingi nii: I live in a land down under vms. Edu!;)

UUENDUS!

Tervist uudishimulikud!

Alustan sissekannet sellega, et viisa sain põhimõtteliselt 3 päevaga kätte. Alguses arvasin, et tuleb räigelt paberi pahna, aga ei! Õnneks oli minu passi vahel hoopis niiöelda suur kleeps minu pildiga. Ei viitsi pilti lisada sellest, milline välja näeb, küsige mu käest siis kui tahate( Ainult päriselus ). Võibolla leiate ka googeldades. Viisast nüüd kõik vist.

Paar päeva tagasi käisin ema ja isaga YFU kontoris ja ostsin selle kuulsa ja kvaliteetse YFU kohvri ja musta pusa. Nüüd peaks vist kõik vabatahtlikud mu üles leidma. Loodame. Ostsin veel need üleminekud pistikule, sest USAs teine värk nendega.

Nüüd kirjutas vahetusisa, et vahetas mu kooli parema vastu. Uus kool on kodust mingi 20 minuti kaugusel. Lubas ise hakata ära viskama kooli või siis äkki saab ka selle kollase koolibussiga. Awesome. See pidi tegelikult retsilt ebamugav olema, pohh- pulli saab. LoL. Kooli nimeks siis seekord W.T. White High School. Väljast näeb tükk maad coolim välja kui Adamson. Viskan veitsa siia pilte ka koolist. Aga miks kuradima pärast see aeg nii aeglasti läheb? Damn it. hah. Aga väike ärevus hakkab lendude pärast tekkima. Ei tegelikult on sõpradega väga chillax lennata ma arvan, pole enne proovinud. Ainult perega. Lükake see kuradima aeg veitsa edasi kui saate, Aitäh!:)

Pildid koolist siis:

U jelly?

Awesome!!

See hall peaks kool olema

Ma liigun offline nüüd siin, varsti trehvame! trolol

USA saatkonnas. Siit algab minu "AMERICAN DREAM"

("My work", postitus Tairile, et ta loeks seda!)
Nonii, siit tuleb siis järgmine postitus:

Täna tõusin veits vara üles, und polnud ja väike kartus oli sees, sest ma pidin minema VIISA interjuule. Sõin, lasin niisama lebosse ära. Järsku avastasin, et kell hakkab kohe 11 saama. See tõmbas taguse küll jahedaks. Õhku jäi küsimus "Kurat, mis siis saab kui hiljaks jään?" Aga ei, täpselt jõudsin. Jõudsin siis sinna Kentmanni tänavale ja siis vaatas see suur klaaskast mulle vastu. Ma ei teadnud, kas nad kutsuvad siis ise sisse. Helistasin ruttu monikale ja küsisin järgi. Tema arvas, et pean ikka sisse minema. Panin toru ära ja hakkasin sisse astuma. Üks turvameestest näitas käega STOP. Krt nad on kõik seal nii kurjad ja tõsised. Nagu oleks ma mingi terrorist:D See selleks. Veidi aja pärast viibutas üks naisturvamees mulle käega, et võin sisse minna. Tegin selle suure klaasukse lahti ja hakkasin kohe inglise keeles põrutama. Naine rääkis viisakalt mulle ikka vastu. Passi avades nägi, et olen eestlane. Tuli välja, et temagi oli eestlane. Kõik olid. Ladusin enda metallesemed, rahakoti ja dokumendid sinna kasti ning ise astusin turvaväravatest läbi. Kõik korras. Jätsin telefoni ja võtmed sinnapaika. Ise astusin edasi. Sisenesin sinna ootesaali. Sealgi oli turvamees. Päris karm värk?LoL. Kõik oli hoopis teine kui ette kujutasin. Pigem nagu Sadama check-in vms. Mingisugused kolm klaasist kabiini, kus inimesed vestlesid nende töötajatega. Ootesaalis oli ka päris mitu inimest, kes ootasid oma järge. Siis tuli minu kord. Turvamees tuli ütles, et mine nüüd. Läksin astusin kabiini sisse ja ennäe! Eestlane oli ka olemas. Küsis mu käest mingid väljavõtted, et olen ikka SEVIS ja viisa maksu maksnud. Andsin need ära koos DS-2019 vormiga. Vastu sain postiankeedi, mille pidin ära täitma. Ootasin uuesti. Siis kutsus ameeriklasest töötaja mu nimepidi enda juurde. Sisenesin uuesti sinna pmst helikindlasse klaaskasti ja "vestlus" hakkas pihta. Andsin oma sõrmejäljed ja siis küsis ta mu käest, et kuhu ma lähen jne. Räigelt sõbralik tüüp oli. Respect. Järsku küsis mu käest, kas ma USA-s olles enda õigusi tean ja olen nendega tutvunud. Alguses ei saanud pihta, mida ta tahab. Igaks juhuks ütlesin et natuke, sest YFU kordab ka alati neid asju üle. Nüüd andis ta mulle mingisuguse väikese raamatu, kus oli kirjas tipid jne. Pidin selle läbi lugema ja siis uuesti tagasi tulema. Nüüd oligi tõehetk käes. Küsis kas ma sain ikka kõigest aru. Mina laia suuga muiudgi "YES". Siis tüüp muigas ja mõndasid pabereid tagasi andes ütles et viisa tuleb paari päevaga. See oli räigelt mõnus tunne. Et ojea, ma vallutan maailma. haha. Astusin kabiinist välja ja tänasin kõiki töötajaid. Läksin siis uuesti sealt klaaskastist läbi. Jällegi see sama kuri turvamees küsis, kas mul on mingeid asju veel vaja võtta. Mina kindlalt"Jah, need samad siin: telefon ja võtmed"Vaatas veidi kahtlustava pilguga, nagu tahaks kohe nuga anda ja siis andis need kätte. Head aega neile ka. Kõndisin veits eemale ja siis nägin üht naist oma lapsega, kes olid ka ooteruumis oodanud tükk aega. Siis küsisin, kas said viisa. Ta oli endale külastusviisa teinud. Eestlastel on ju kolm kuud tasuta!:D Siis ta oli enda peale muidu vihane ja ajasime veits juttu bussijaama poole kõndides. Tema läheb NYC-sse tuttavaid külastama. Chill. Prg helistan notarisse(sest pühapäeval on nad ilmselgelt kinni) ja siis saan vana klassiõega kokku. Elu on pidu, mitte lill!:D

Külma ilma seekord ja võtke viimast(ükskõik millest);) Ma lähen nüüd.

Suhteliselt suvalised pildid(üks on koolist)

midagi TTG-st

mina väiksena

meenutades vanu aegu sõpradega...

see on siis mu kool Dallases(päris vähe rahvast w?:D)

vaade minu korterist

Rohkem ei leia midagi enda arvutist. sry

Täiendan:

Olen varsti ostmas endale kohvrit, mida mul ilmselgelt siiani pole olnud. Kui kellelgi on head nõu anda, kustkohast saab hea hinnaga ja kvaliteetse kohvri, siis andke julgelt teada. Kuulsin ühelt yfukalt, et Prismas pidid räigelt odavad olema. Praegu on siis see suund. Kindlasti nõustage mind :D Tänud.

Viisa paberid tegin YFU kontorist Margiti abiga ära. No sellist asja pole enne näinud(jälle). Põhimõtteliselt küsitakse sinu käest umbes sellise sisuga küsimusi: Kas sa oled terrorist? Kas sa lähed riiki prostitutsiooniga tegelema? Oli ka väga normaalseid küsimusi, aga need olid küll ühed naeruväärsed. Kas mingisugune terrorist tõesti ütleks välja, et on tõesti mingisugune Al-Quaeda(on vist õieti kirjutatud) juht. See on minu arvamus;) Imelik. See selleks. Minu viisaintervjuu on ametlikult 18. juulil kell 11:10, loomulikult USA saatkonnas. Hoidke siis pöidlad peos. LoL.

Sain uue passi ka. Passipilt on pedoface-ga.

Olge kõvad!

ELO ja muu staff

ELO

No tõesti, seda pulli peab lihtsalt ise nägema ja kogema. Lihtsalt supercool. Tehti igast nalja ja tohutult palju infi sai alustades YFU reeglitest lõpetades lennupiletite kättejagamisega. Kõik on nii kuradima ootusärevuses. Minul isiklikult küttis see ELO ootusärevuse 10 palli süsteemis täiesti raudpolt kindlalt kümnele. See selleks. Räägin veits ELO-st üldse ja mida see endast kujutab.

Esimene päev(10.juuli):

1.Registreerumine ja tubadesse jaotumine

2.Tervitussõnad

3.Vanemate infotund

4.Kultuur I- räägiti põhimõtteliselt kultuurist ja shokist, koduigatsusest, enda kogemustest jne.(eks ise näete, kui olete seal)Väga chill.

5.Tutvumine/vaba aeg/mängud aulas või õues(No sellist pulli nägin ma tõesti esimest korda. Alustades AAA-Zingast lõpetades üksteise sülleistumise mänuga) Totaalselt awesome ja naljakas:D

Kõik see pull algas umbes poole nelja paiku või veidi varem, programmis oli veel sees vabad ajad, söögid, äratused ja naljakad hommikuvõimlemised ruupurimuusika saatel, aga ma ei hakanud kõike ise välja kirjutama, siis on ka avastamisrõõmu järgmistel VÕP-idel.

Teine päev(11.juuli):

1.Kultuur II(Koduigatsus/kommunikatsioon)-saate ise aru. Jutu sisse oli ka palju muud infi.

2.Kultuurimäng ALFA JA BEETA-täiesti random, aga hariv ja ettevalmistav uueks aastaks;)

3.YFU reeglid/peres elamine/case'id- case'id olid siis pärisjuhtumid, mida pidi arutama.

4.Tagasi oma gruppi(50 VÕP-i jaotati maade kaupa gruppidesse)-arutelu kuuldu üle, keskaasta kiri, mida kaasa võtta

5.ÕHTUNE MEELELAHUTUSPROGRAMM- Oh jumal.haha. Iga grupp tegi lühikese näidendi, kaasa anti veel sisenaljade lauseid, mida pidi seal kasutama(näidendi valmistamiseks oli 60 min aega). Kõik olid jällegi "hilarious".

Kolmas päev(12.juuli):

1.ELO kokkuvõte gruppides

2.Praktiline info-(trummipõrin) reisikorraldus ehk siis said teised peale USA piletid kätte ja kindlustuse info.

3.Piirid vahetusaastal-kultuurilised erinevused ja ahistamine

4.Vabatahtlikkus

5.Lõpusõnad-Laulsime Monikale(YFU programmispetsialist) tema nostalgialaulu ja tänu avaldamine eestvedajatele.

6.Asjad kokku VÕP-ide abiga.

Selline nägi siis välja ELO.

Suured tänud kõikidele coolidele VÕP-idele. Nüüd mõistan, kuidas YFU pere erineb mõnevõrra hallist massist. Tänud ka eestvedajatele, kes tegid selle ürituse übercooliks(Y). Kui tekib mingeid küsimusi ELO suhtes, võite vabalt siin all küsida;)

Lennupiletid. Nagu eelnevalt mainisin, siis ei saanud meie, usakad veel pileteid kätte, kuna USA organiseerib kuidagi teisiti neid pileteid. Kindlasti piletitest ilma ei jää. Selle-eest andis Monika meile lennu toimetuleku käsiraamatu, mis aitab sind ümberistumistel. Veel andis ta meile näidispileti. Seal seisab meil kolm lendu. Helsinki-London; London-MIAMI; Miami-Quito. Quito muutub siis vb minu puhul Dallaseks. Aga vägev-Miami ikka. I'm in Miami beach. trolol. Eks näis, mis saab täpselt nendest piletitest ja muust. Hoian teid kursis;).

Viisaga on täpselt nii, et Monika pani kirja just täna neid usakaid, kellel mis seis viisaga on. Mina ütlesin, et lähen homme kontorisse ja teen kellegi abiga seal ära. Ei taha mitut korda SEVIS maksu(õpilastele) maksta. Selles suhtes, et sul on vaja palju pabereid netis täita ja kui üks ainuke küsimus on täitmata, näidatakse teil viisaintervjuul ust ja hakka otsast peale. Selle vältimiseks kasutangi YFU julget kätt ära. SEVIS maksule(180$) lisandub ka viisa maksumus(üle 100$). Üks nendest tuleb krediitkaardiga maksta ja teine pangakontolt. Palju jama, huh? Aga kurat, ma pean nüüd selle passipildi saama õigesse formaati(5x5), sellega veits jamamist võibolla. Kui kellelgi on kogemus selles vallas, võib enda käe mängu panna;).

Praegu on vist kõik, tädi toob burksi mäkist ja Simoniga välja chillima. Sooja ilma teile edaspidi nimetatud karvased!:)

Pereinfo

Kuna hetkel pole mul mitte midagi siin kodus teha, vaid oodata, millal saaks Baltijaama minema hakata, siis copisin siia pereinfo kirja. Selline peaks see siis umbes välja nägema:

Tere Stenly!

YFU-l on rõõm Sulle edastada Sinu vahetuspere andmed:

Perekond:	GOEN
Vanemad/ametid:	ERIK and MATT/ SYSTEMS TECH and DJ
Kooliinfo:	W H ADAMSON HIGH SCHOOL 201 EAST 9th DALLAS TX 75203

Pere ootab Sinult toredat kirja või telefonikõne J Võta siis nendega kindlasti ühendust!

Parimate soovidega,

Margit Tintso

YFU Eesti MTÜ

Programmiassistent

Kuna Olli ütles et üks vahetusisadest ei tahaks, et temast personaalset informatsiooni jagataks siin, siis ei kirjuta ma ka seda siia;) Muidu nagu ennegi ütlesin, siis elan Oak Cliff-is, Dallases. Googeldage seda ja saate veidi aimu, mis koht see selline on:)

Ma lähen nüüd jällegi. Keep it cool!

Mina kui vahetusõpilane

ELO hakkab homme, 10. juulil ja lõppeb 12. juulil(Kes veel ei tea, on ELO paaripäevane nö. kiirkursus VÕP-idele, kus räägitakse viisast, mida kaasa võtta jne.)

Täna pidin kell 12.30 bussi peale minema, aga kurat, täis oli. Järgmine buss läheb alles 15.15 Virtsu bussijaamast. Praegu pean olema tädi sõbranna Katu juures. Ei viitsi nende naiste juttu kuulata, kirjutan parem blogi. Nice:)

Nüüd olen veidi enda lehte tuuninud ja veits kohanenud selle blogimaailmaga. Nüüd tuleb täie rauaga, nagu varem lubasin. haha.

Et siis kuidas mul tuli mõte saada vahetusõpilaseks ehk VÕP-iks?(kasutan nüüd sõna VÕP)

Alguse sai see teekond kuskil aasta aega tagasi. Saatsin oma taotluse YFUsse ära ja nii see algas. Kuna ma ise ei viitsi mingit pikka juttu siia väga kirjutada sellest, kuidas saada, siis täpsem info YFU kodulehel, mille leiate siit(Kuidas VÕP-iks saada): http://yfu.ee/kuidas-saada/. Nüüdseks olen täpselt nii kaugel, et juba maksan seda ja varsti peangi minema jällegi kurikuulsale viisaintervjuule, mis leiab aset päris lähiajal. Ennem saab ELO-l käidud. Kuna ma täpselt ei teagi, mida seal intervjuul tehakse, siis jääb üle vaid oodata ja mõned paberid enne minekut ära täita.

Kuidas ma raha kokku sain ja sponsorlus

Rahaga on täpselt nii, et hetke seisuga on mul makstud vanemate abiga mingi osa summast, varsti saab ka vanavanemate käest suurema summa ja võibolla kui hästi läheb, siis ka ühe tuttava käest. Pöidlad pihku!

Sponsorlus pole sugugi titemäng, nagu ma alguses arvasin. Seal tuleb ikka päris ropult tööd teha, et leidagi see esimene inimene, kes sind kuidagigi toetaks. Mina isiklikult helistasin umbes 40 ringis firmasid läbi ja leidsin ühe nii öelda sponsori, kes pakkus mulle suvetööd(raamatute müümine erinevates Eesti paikades) topelt palgaga. Olin isegi selle üle päris uhke. Sponsor pakkus välja helistada tagasi Mai lõpus, mida ma ei teinud, kuna arvasin, et saan kuidagi ise selle rahaga hakkama. See selleks. Minu poolt väga suur respect nendele kõikidele sponsoriotsijatele, kes suudavad seda vahetusaasta alguseni välja teha. Peace.

Pere

Kevade poole helistas mulle üks päev Monika YFU-st ja küsis mu maksmise kohta. Vahepeal oli seis, et reis jääb ära, aga siis selgus, et mul on pere kuskil seal lombi taga. See andis veel suurema motivatsioonipaugu raha sebimisele. Nüüd vihjas ta perele. Nimelt rääkis ta midagi kahest isast. Ma ei saanud algul pihta, aga pärast mõikas. Ühesõnaga mu pereks on homo paar. Alguses tõmbas veidi suu kinni, aga ma ütlesin et ma räägin sellest emaga. Ema veidi kõhkles, samuti mina. Küsimus oli selles, kuidas ma seal ära harjun. Aga pika arutuse järel mõtlesin, dvj poogen, olen nõus, ongi aasta veel teistsugusem. Veidi ootamist ja 13. juuni seisiski mu postkastis info pere kohta. Avasin selle ja saingi info pere kohta. Kooliks on mul siis W.H Adamson High School, elan Oak Cliffis. HIljem lisan täpse aadressi. Kohe googeldasin seda google mapsist ja leidsin maja. Täiesti tavaline usa maja. Facebookis lõin selle ühe isa nime sisse ja leidsin üles. Mingisugune kergendus oli, sest alguses arvasin et no nüüd tuleb küll mingi Zenja Fokin style, aga ei. Täiesti normull, vähemalt ei värvi ennast. Kohe saatis pmst kirja, et kirjutab hiljem mulle pikema kirja. Peab paika see, et kirjutavad nad kõik pikalt ja laialt ühele lausele vastu. Nice. Pikemas kirjas rääkis ta ka sellest, et üritab mind võibolla teise, paremasse kooli saada, mille nimeks siis Woodrow Wilson High School. Hetkel on neil veel üks VÕP Soomest, Olli. Olli rääkis, et retsilt cool on seal, ta pikendas veel enda aastat, et näha, mis toimub seal USAs 4. juulil. Maksis selle eest umbes 300 eurot, normaalne!

UNUSTASIN!

Unustasin lisada, et minu lend USA-sse läheb 17. augustil. Loodan täpsema infi ELO-l korjata. Peale ELO trehvab siin siis!:)

Aga davaika, ma praeguseks lõpetan. Pange pidu, nautige suve ja olge chillid!

Kuu aega!

Minu lõpetamine, õde kõrval(täiesti randoomne)

Tervist kõik karvased ja sulelised. Alustangi siis oma kuulsa blogiga, mis on enamustel vahetusõpilastel traditsiooniks saanud. Nagu ridade vahelt võite välja lugeda, veedan õppeaasta 2011/12 USAs, täpsemalt Dallases, Texas.

Kuna olen alles täiesti uus tüüp siin blogimaailmas, tuleb mu esimene sissekanne suhteliselt mõttetu ja infovaene. Lihtsalt sisseelamiseks. Aga tuunin seda veidi ja järgmine tuleb juba täie rauaga;)

Jääge ootama!