Ma natuke mämmutan veel üle, et mis toimub minuga seal Dallases, kus ma olin eelnevalt üks vahetusõpilane. Olen sisse võetud ühte ülikooli Dallase kesklinnas, millel nimeks El Centro College. Õpingutest nii palju, et olen praegu muusika suunal õppimas vokaaltehnikat ja vokaalset esinemist. Pole ammu nii rõõmus oma valikute üle olnud. Väga chillax mõnus tunne on selles osas sees. Elama lähen sinna, kus ma olin: OMA PAPSIDE JUURDE!! Nad on reaalselt kõige chillimad vanemad, keda üldse tahta. Postituse pühendus kindlasti neile! Yoo
Tegelikult tahan siiralt ära mainida, et olen nii tohutult õnnelik oma elu üle ja mis suured võimalused on mulle avanenud. Lihtsalt suurepärane, kuidas kõik asjad kokku jooksevad üksteisega. Sellega meenub mulle kohe see, kuidas ma oma F-1 viisat USA saatkonnas Tallinnas käisin tegemas. Aeg oli siis broneeritud mul 20. novembriks. Ma tahtsin ruttu tagasi Soome saada, sest ma juba olin kaotanud väga suure summa töölt puududes. Seega üritasin võimalikult käbla teha seda protsessi. Siis tuli mulle meelde, et USA saatkond võtab su passi ÄRA! See selleks, et see viisa su passi kleepida ja et kõik oleks ilusti ametlikult tehtud. Miks ma selle üle dramatiseerin on see, et pass on ühtlasi mu ainuke isikuttõendav dokument :D Niisiis helistasin ruttu-ruttu saatkonda, kus telefonitsi vastas väga tore tädi, kes mure koheselt lahendas: mul oli võimalus konsulaariga kokku leppida, et saan oma passi järgmisel tööpäeval kätte. OH YESS! Käisin seal intervjuul, mis oli mu teine kord saatkonnas. Seekord oli mulle konsulaariks üks väga tore naine, kes elas juba ise mulle kaasa, et lähen tagasi. Lõpuks, kui olime intervjuuga valmis, ütles ta rõõmsalt: "Sinu viisa on heaks kiidetud, ning võid oma papsidele öelda, et tuled koju". No mida sa veel oma elult tahta tahad? Nii hea lihtsalt! Järgmine hommik tõusin väga vara üles, et üheksaks saatkonda jõuda ja sealt siis kümnese laeva peale jõuda. Tädi juurest lahkudes avastasin, et olin oma JUST KÄTTE SAANUD PILDIKAARDI automaati eelneval õhtul unustanud. Ei no tore! Mul on 15 minutit saatkonda jõuda kuskilt mustamäelt. Jooksin ruttu tagasi tädi juurde, kes andis mulle sularaha, et saaksin takso võtta. Võtsin takso, ise sees kripeldades, kas ikka jõuan laeva peale või ei, ning kas rahast tuleb ikka välja endale laevapilet osta ja ka takso eest maksta. Aga ei, taksojuht oli nii hea et ootas mu saatkonna juures ära, kus mul läks maksimaalselt 5-6 minutit, ning sõitis mu kiiresti Tallinki terminali. Ma imestasin kui odavalt ma taksoga terve reisi tehtud sain: kaheksa euri ainult! Sheeriks selle taksofirma numbrit ka, aga pole kuskile salvestatud siia :(. Mis veel rohkem super selle päeva juures oli, oli see, et selle sama laevaga läksid mu sugulased mu onule külla, kes on põhimõtteliselt meie naaber!! Nii siis reis vanemate juurde läks täiesti sujuvalt. Kõik jõudsin ära teha, ning hing täiesti rahul.
Kuni siiani olen põhimõtteliselt iga päev töötanud üüratuid tunde kaste pestes :D Aga oma ülikooli raha sain kokku ja olen väga rahul! Eile oligi minu viimane tööpäev mis läks nii aeglaselt, et tundus nagu oleksin tööl kaks päeva olnud. Täna on reede, kohvrid lõpuks pakitud ja ootan homset, mil lähen emaga Helsingisse, kus elab mu õde (tsau jannu, pühendan osa selelst postitusest sulle ka! :P). Plaanime linna peal niisama natuke chillida ja SÜÜA. Naudime veel viimaseid tunde koos, enne kui pean lume oma jalgadelt maha trampima ja lennukisse astuma pühapäeva hommikul kell 8 Helsingi-Vantaa lennujaamast. Lend sihib omadega Londonis, kus mul on KOLM TUNDI aega teise lennuni (Palun andke mulle ideid, mida seal lennujaamas teha, sest tean kuidas see passimine mind elusalt tapab -.-). Linnareis jääb selle graafiku jaoks liiga mahukaks vast? Igastahes, Londonist on mul lend otse Dallasesse. Jumal tänatud, et kuskil vahemaandumist ei toimu sest see, mis eelmine aasta Washingtonis toimus, oli ikka väga loll.. Hoidke mulle pöidlaid ja varbaid et kõik ilusti läheks. Siis saadan teile ka Dallase päikest siia pilvisesse põhjamaale.
Gangnam style Soome moodi?
